See on küll debiilsus.. ära jätta soolatamine ja ka naelrehvide kasutus? Kuidas sa sõita siis mõtled? Kui naelagagi on jääs maanteel libe siis lamelliga on täiesti võimatu ju sõita. Naelrehv ei tee teele midagi võrreldes soolaga. Tuleks ikka otsustada kumba teha, kas lõpetada soolatamine ja sõita edaspidi ainult naastuga, või lõpetada naastuga sõitmine ja jõhkralt soolatada.

Teehoolduse saamatust teades sellest ainult soolatamisest ei tule midagi välja ja kui temp juba madalam kui mingi -10 siis see sool on samamoodi jääs. Tundub huvitav, et kui väljas on rohkem kui -10 siis autoga sõita ei saa kuna lamelliga lased nagu uisuga?

Soolatamist tuleks tõesti piirata(mitte ära jätta), kuna see hävitab autod ja teed ja lisaks selle lumesopa sees on linnavahel kehva sõita ka, aga naelrehvide kasutust tuleks pigem rohkem propageerida.

Pealegi kuidas kujutada ette, et naelrehv tekitab auke teedesse? Rööpad teel ei ole üldse nii hull nähtus kui löökaugud. Rööbaste puhul saad nende kõrval ka enamasti sõita aga august alati mööda ei saa. Samuti millegipärast on rööpad alati teedel kus sõidavad ka suured veokad/rekkad. Tartuski jälgides, siis ringteel on päris ilusad rööpad ja seal sõidavad pidevalt ka veokad.. samas linnasees pole mittekusagil rööpaid. Ometigi kõik kel on naelrehvid, sõidavad igalpool?

Elu on edasi läinud , Sool pole päris see sool mis sa suppi sisse keerad.
Soola asemel võiks tõesti liiva panna.

Osta omale kõige pealt korralikud lamellid. Lamellil ja lamellil on ka vahe.
Ning need kel on lamellid, sõidavad ka igalpool.

Tallinna aktsioon vs üleeestiline aktsioon ei saa korraga toimuda. Kuskilt meelde jäänud, et Tallinn ei saa kütuseaktsiisist teede jaoks sentigi ja peab oma rahakotiga tegema. See raha peaks minema muu Eesti tarbeks, kuigi tegelikult vist sealt on ka ainult väike osa teedele jõudmas, kuigi aktsiisi on ju viimasel ajal korduvalt tõstetud ja kütuse hind juba kohati kallim kui mujal Euroopas.
Samas see on ju igaaastane probleem, meie kliima on lihtsalt selline, et vahepeal sulatab, vesi voolab igale poole vahele ja öösel külmub uuesti ära ja paisumisega surub välja.
Teine asi on loomulikult ehituskvaliteet. Kas kunagi ülemiste ristis ei pidanud teeehitaja ringi tegema, sest tuli välja, et vale killustikku on kasutatud. Riigihange seab siin muidugi omad piirid ja on "head soovides" tehtud, aga tihtipeale toob hoopis kahju. Enamasti saab hindamiskriteeriumiks olla ainult hind, sest igasugu subjektiivsed hinnangud (ala tehnika, meeskond jne) on kaotajale kohe meelepärased vaidlustamiseks. Samuti kui kipud sisse kirjutama mõne "kvaliteetsema" tehnoloogia, mida kõik ei paku ja siis see teine tahaks oma tehnoloogiat pakkuda. Seega võib jällegi vaidlustust oodata ja nii ongi oht, et ka Eurorahad tuulde lähevad. Kas mitte Pärnu ümbersõiduga sama oht ei olnud, et peale Lätlaste loobumist asi juba päris kriitiliseks läks, sest uus hange ka vaidlustati ja tähtajad juba väga lähedale tulid.
Rääkimata sellest, et pakkujad ka igasugu trikke kasutavad. Olen kuulnud juhust, kus üks linn liisis arvuteid ja parim pakkuja tõi neile kasutatud arvutid (kuskil hankes polnud ju öeldud, et arvutid uued peavad olema) .

Odavad uued hiina naelad on vähemalt 3 korda halvemad kui korralik lamell ! Hetkel enda ja naise auto all lamellid ja väga rahul ! See on koguaeg nii ,et kui ostad rehvi vahet pole kas suvi või talv siis võiks vähemalt investeerida ja korraliku osta !!!

Naast ei tee meie tänavatele mitte mingit erilist kahju, kui rääkida bussidest ja veoautodest ning sellest ilgest keemiast (vahepeal vist odava analoogina kasutati lausa väetist?) ja kevadisest ( sula) ilmast. Enamus tänapäeva naaste toimivad ka põhimõttel, et asfaldil sõites nad võimalikult vähe välja ulatuks. Ja noh lamell...lumel ja lögas head jah, aga teste vaadates on kõige parem lamell ka kehvemast naastrehvist jäistes oludes kehvem... See selleks, kes vaielda tahab, lähme naastrehvid vs lamellrehvid teemasse.
Moose, hea ja värske rehviga on ka jäisel maanteel normaalne sõita...kallimad rehvid peavad ka "lõpuni", kui nad just juba 10 aastat vanad ei ole. Ma nüüd ei väida, et meie tingimustes ( nii ilm kui ka juhid) oleks mõeldav soolatamine lõpetada (kohati kindlasti), aga rohkem peaks mõtlema ikka paremate rataste peale. Suhtumine "oh krt, talv tuleb, ma pean politseile näitama vähemalt 3mm M+S rehvi, sest ainult selline rehv mu auto all kena välja näeb ja korralikku osta ei jõua."

Tänan.
Nüüd teame kõik, et Odav vs Kallis võistluses jääb kallis peale.

Aga palun ! Seda ma arvasin ,et vähemalt üks loll leidub

Joel, ära üle nüüd ka mõtle...

Kui ikka sõita ei mõista, siis ei hoia kõva soolatamine ja naelrehv ka teel.

Mitte, et sooviks lamell vs nael teemat siin teemas arutada, aga ma olen praeguseks hetkeks kolm talve lamellidega sõitnud ja pole kordagi isegi mitte kinni istunud. Auto on siiani ka veel originaal värvkatte all ja plekidki on kõveraks sõitmata.

Ma võin vastunäite tuua tänava pealt, kus veokad ei sõida.. otseselt vagusi/aukusi ei ole, aga kui hakkad silmadega asfalti uurima, siis on sõidujäljed selgelt eristatavad.

Ja tee ehitamisel on ikka kohe päris tõsine vahe sees. Tänav, kus elan on vähemalt 15 aastat olnud ühe ja sama asfaltkatte all. Mõned aastad tagasi tehti ristuv tänav korda, mis on praeguseks rohkem lapitud ja muhkus/lohkus. Veel tänavalt, kus elan tehti mingid aastad tagasi veetrasse. Kõik need uuesti asfalteeritud/üles kaevatud kohad on kergelt lohku vajunud ja vajavad iga aasta servadest uuesti pindamist. Rääkimata sellest, et see uuesti asfalteeritud lohk on seest nagu kuumaastik lohk-muhk-muhk-lohk jne.

Selle liiva võiks mingi talv ära proovida riiki äkki ,et mis siis juhtuks.Kui asjast asja ei saa siis saab ju teised meetmed kasutusele võtta.Huvitav kui palju oleks kokkuhoida liivatamisega kui oleks.
Ai kurja kardan ,et liivaga ei tuleks asi välja ,sest need kemikaalid või soolad mis iganes nad e iole siis sulatavad selle jama tee pealt ära aga kahjustades ka teed sisi vist,muutrs tee kergemalt haavatavaks.Aga üldiselt kui ikka kogu talve välte ainult tuleb lund ja seda sahatatakse,,liivatattakse ja sõidetakse kinni ja ni jälle uuuesti ja uuesti siis võib katastroof juhtuda ..... Aga pohhui see .Igalpool kasutatakse keemiat ,et kas need on erinevad keemiad või mitte ei tea.
Põhiline ,et teed oleks korras.

Jah, pangu tallinn aga liiva ka veel teedele, pärast kevadel on hea kõigil käia väljas, respikad näo ees, et tolmu kätte ära ei sureks.
Nii tobe kui see ei ole, on see sool vist tõesti ainus toimiv möga, millega siin banaaniriigis kuidagi läbi ajada. Graniit oleks muidu jube hea, aga siis hakka autode esiklaase ainult vahetama jne.

Pigem võiks siis soolatamise ära jätta ning selle pealt kokku hoitud raha sahkadesse investeerida. Kui sahad regulaarselt ja korralikult oma tööd teevad, siis pole mingit soola küll vaja. Õhukese lume peal saavad, või vähemalt peaksid kõik ilusti hakkama saama, seega kui peale tugevat sadu teed suurest lumest puhtaks teha, peaks timm olema küll.
Inimesed seevastu saaksid keretööde pealt säästetud raha korralikele rehvidele kulutada ja kõik oleksid rahul

..krt eelmine aasta kulutati ainult pool teede hooldamiseks-remontimiseks eraldatud euroopa liidu raha ära, isegi lund ei saanud korralikult tõrjutud...ütleks et on olnud sitt rahade paigutus vastavate instantside poolt

Ma ei väidagi, et soolatamine ja nael teel hoiab, aga asi on selles et need imbetsillid kes praegugi sõitmisega hakkama ei saa, ei püsi siis üldse enam teedel kui soolatamine ära lõpetada ja kõik lamellidele sundida. Puhtfüüsiliselt naelrehv peab paremini, oskused ei muuda rehvi omadusi ja nii ongi.

Mul on ka kogemusi sama hinnaklassi naelte-lamellidega ja no lamell on ikka täis saast mis saast. Jää peal pole absoluutselt mittemingit pidamist ja antudjuhul on jutt tutikad lamellid vs mitu aastat vanad(küll uueväärsed) naelad.

Loomulikult nael sööb seda asfalti, aga mitte nii nagu see veokate all kokku vajub. Sellessuhtes, et miks enamasti need vaod sõiduauto sillalaiusest laiemad on kui naast seda teeb? Müstika eks Aga ärme selleüle rohkem vaidle, see ei vii ju nagunii kuhugi kuna eesmärk meil kõigil üks

Aga selge see, et teedeehitusest sõltub kõik ja kui tee on korralikult tehtud siis ei teeks naastrehvidega veok ka sellele midagi

Aktsiooni enda kohta olen aga kahe käega poolt, ma oleks nõus isegi automaksu maksma kui selle eest vähemalt teed korras oleks, ausalt ka.

1.Iganenud projekteerimisnormid, tehnoloogiad. Tuleks algusest lõpuni üle vaadata, muuta - tee ehitamine läheb kallimaks.
2.Rahastamine, lonkab kahte jalga - jälle raha.
3.Väga tähtis! Hooldus - samamoodi lonkab kahte jalga, jälle raha vaja juurde.

Tee on täpselt samasugune asi nagu auto, maja või arvuti, ta vajab pidevat hooldust ja esimese probleemi tekkimisel tuleb tegeleda selle lahendamisega, kui ei tegele, siis kasvab defekti suurus (ja likvideerimise maksumus) ajas eksponentsiaalselt (sellepärast ei saa ka mingit 10a garantiid anda, ehitaja ei saa vastutada tee omaniku tegematajätmise eest, muidugi võib siin arendada public private partnership projetke, aga seegi on omaette teema). Hea näide (http://www.tartupostimees.ee/690626/kro ... iirtempos/) Tartust, silla deformatsioonivuuk laseb vett läbi. Linnal ei ole raha seda remontida. 10-15a pärast aga hakkab riigilt raha paluma kuna sild on nii ära lagunenud, et vajab korralikku kapremonti, selle asemel, et praegu lasta deformatsioonivuuk korda teha. Samamoodi on ka teedega, iga väiksem defekt lastakse selliseks, et enam pole võimalik seda edasi lükata, nüüd on aga algse defekti likvideerimise maksumusega kasvanud vajaminev raha hulk kolme, viie või enama kordseks.

See sama veetrassi näide. Vajub ära, kuna ei ole korralikult tihendatud (korraga kogu kaevik täis valatud ja pool päeva vibraga peal põristatud, reaalselt tuleks tihendada 20, max 30cm kihtide paksuselt). Tihendatud ei ole korralikult sellepärast, et see maksab. Iga ettevõtte eesmärk on teenida kasumit, kasumit ei teeni, kui tööd ei saa (samas töö saamine ei võrdu kasumiga), tööd ei saa kui eelarvet võimalikult väikeseks ei modifitseeri.
Nüüd hakkab aga vana ja uue asfalti serva vahelt vesi alumistesse kihtidesse pääsema (see vesi, mis ei pääse tee defektide ja lumevallide tõttu teelt ära voolama). See omakorda vähendab kevadel tee kandevõimet (mine hüppa suvel rannas veepiiril liiva sees). Nüüd hakkab sealt liite kohast aga auk/võrkpragu tekkima jne. Kui selle irvitava liitekohaga tegeleda õigeaegselt, lükkaks see edasi tee lagunemist - hooldus.

Probleem ei ole väheses graniidis või ehitaja ja ülevaataja laiskuses, vaid kogu süsteemis/rahas, kus kõik on sõltuv üksteisest ja seotud omavahel. Kui hakata selle teema üle filosofeerima, siis jõuab lõpuks kindlasti ka haldusreformini välja.

-edit-
Lihtsalt täpsustan üle, et ma olen kahtlemata selle poolt, et teed oleksid ilusad siledad ja sirged, kuid kuidas seda saavutada nii, et kõik rahul oleksid, mina ei tea. Lihtne see kindlasti ei ole.