Minu viimane retk, viis mind einestama romantikapealinna Haapsalu'sse.
Esmaspäevane käik oli Vanalinna ringtee juures olevasse Rootsituru kohvikusse (mõningatel andmetel ka Rootsituru Tavern). Väljas oli, kena, päikesepaisteline, ilm, kuid toidu tellimiseks pidi siiki minema sisse.
Leti juures, vahetult peale letiteenindaja viisakat teretust, kostus köögipoolelt roppu sõimu, kuidas 24 aastane kokapreili, on noor ja teeb mis tahab. Lisaks röökis, et ta on kuri. No tere hommikust. Letiteenindaja silmad pöördusid, muidugi maha ning nägu hakkas pikkamööda punaseks minema... No milles tema süüdi oligi? Püüdsin kildu rebida, kuidas neil on ikka VÄGA kuri kokk, millepeale neiu küll muigas, kuid tema päev oli siiski rikutud...
Tellisin Pita Kebabi. Maksis 2.50€ pluss jook.

Tegelikkuses selgus, et see oli kausi sisse topitud Lavašš Kebabiga. Nende mõistes on see aga Pita.
Eriti tülgastavaks tegi asja see, et sinna sisse oli topitud ka OLIIVE!!

Mina ei söö oliive ja sellist sigadust pole ma veel kuskil näinud... Samuti oli kebab jahtunud, juba lauda tuues, hoolimata ligi 30 soojakraadisest temperatuurist. Ja see lavašš oli kohati soe, kohati jahtunud ja kohati juba kõvaks tõmbunud...
Ütlen ausalt, et ma seda lõpuni ei söönud ja jalutasin minema...
Haapsalust lahkudes, külastasin korraks veel Rannarootsi keskust ja mind tabas meeldiv üllatus- peatänava poolt sisse minnes, kohe paremat kätt, oli samuti miski söökikoht, millel suured kebabiplakatid väljas. hinnad olid samuti 3-4-5€ kanti. Lubasin enesele järgmisel päeval seda kohta külastada.
Järgmisel päeval Haapsalu poole suundudes, oli plaan minna Rannarootsi keskusse kebabi sööma, KUID maandusime kambakesi hoopis Fra Mare-sse.
Kahjuks ei ole mul sealsest nännist pilti, kuid püüan kirjeldada toimunut...
Mina võtsin alustuseks seljankasupi ja abikaasa küüslauguleivakesed. Need läksid täie ette, olid mõistliku hinnaga ja väga maitsvad. Samas, mulle lauda toodud piim, oli täiesti soe ja ma võitlesin sooviga oksele hakata...
Samuti telliti meie lauas veel 2 0,5L coca colat ja 1 saku õlu. Õlle viga oli see, et oli vaadiõlu, aga sellistest kohtadest ei eeldagi, et pudeliga saaks. Samas Coca Cola oli pudelis, aga... Sellist porri pole ma veel kusagil näinud...
Tegemist oli kampaaniapudelitega (neli korki võrdub uus 0,5L coca cola). Lauda toodi nn kinnised pudelid, koos klaasidega, aga... Ühel pudelil oli kork ära vahetatud!!!

Tegemist oli kampaaniapudeliga (silt kinnitas seda) ja ISEGI see pudeli "krae",või korgi rõngas (kuidas keegi seda nimetada tahab) oli must, aga kork peal oli PUNANE! See kork oli lihtsalt, labaselt, ära vahetatud... Kuna see pudel sattus samale inimesele, kellele ka kõige õnnestunum toit ning ta on üldse väga leplik, ning ka arve tasuja, siis tema soovi, stseeni mitte teha, ma ka austasin. Oleks see minuga nii juhtunud, oleks hakanud päid lendama. Karastusjookidel ei ole neil õigust korke avada ja veel vähem VAHETADA! Kui tahetakse korke omale, siis serveerige joogid KLAASIDES!
Jõudis aeg kätte, kus tariti lauda põhiroad, mille kõrvale palusin uue piima, sel korral KÜLMa. See mulle ka toodi, lausudes juurde sõnad- seda olla väga raske saada, kuna tegemist tagumiste piimapakkidega külmikus. WTF?
Okei, lauda saabus kolm seasnitsli praadi ja üks pasta miski kalaga. Pastasööja oli ainsana oma ninaesisega rahul...
Praest oli ka see lihavärk päris hea, aga kartul oli vesine (üks praad oli friikatega, mis oli kartuli poolest OK), kaste täiesti maitsetu ja salat (värske hapukapsa?-porgandi salat ja lihtsalt riivitud porgand) oli vist terve päeva erinevate klientide poolt tagasi saadetud. Kapsas ei krõmpsunud, vaid oli ühtlaseks passiks vajunud, riivporgand oli täiesti kuivanud ja puine. paraku salatid jõudsid ka meie käest, taas kööki tagasi ja ju läksid siis uuele ringile, mõne teise kliendi taldrikul.
Omakeskis veel naersime, et salat on nagu jootraha, mis söögikohale jäetakse, kuigi ka selle eest on makstud, ei tarbita seda ära.
Arvatavasti, mina, sinna niipea tagasi ei lähe...