Maximast veel rääkides, siis need tõesti (ühe x-iga) on äärmiselt jubedad kohad. Õnnestus suvel natuke müügiesindaja tööd teha ning sai nähtud milline elu ladudes on. Kaup on suvaliselt üksteise otsas, mõned asjad on täiesti valesti hoiustatud (peale ja kokku pressitud). Turvaruumid, kuhu pidin end registreerima on ikka tõelised huumorid. Õismäel ühel Maximas turvaruum on täpselt nii suur, et sees on pisike laud, mille peal 2 9" telekat, kus jookseb pilt ning suur merekarust venekeelt kõnelev turvamees istub sees. Kui koputada uksele, et sisse saada, avaneb uks. Turvamees tuleb selg ees välja (ei mahu ümber keerama) ning sees haiseb ikka konkreetselt. Sisse pannakse ju need ka, kes jäävad vargusega vahele.
Sütiste Maximas oli aga kirss tordil: pildid varastest on seintele kleebitud (suurem turvaruum, ilmselgelt) ning siis oli üks A4, kus oli eesti keeles tekst:
Kaur, tegin 24.06 pilti, kui näed, kutsu ekipaaž!!!! (õigekiri parandatud)
ja siis umbes 6cm allpool on suureltNB! KÄTTE SAIN!!!!!!!!!!
Peale selle on lausa rõve vaadata, kuidas väikestes Maximates on kõik korraldatud... tõeline seapesa, ebaloogilisus, ning üheskis Maximas on raske midagi leida või saavutada, täitsa jube meeskond ja tööstiil. Mul on üks pilt ka jagada Maxima laoga:

(eriti armas on kellegi kolm nädalat pesemata lahustuva kohvitass seal suppide vahel)
Ülemiste Rimi aga ajas kurgu valutama:

(Nurmenuku rimi oli veel armsam, seal ronisid kärbsed saiade-leibade-pirukate peal, need, mis pannakse soojaletti)