Hajutit kasutatakse raskesti hajutatavate värvide puhul(nt hõbe) ja ka laki hajutamisel hajutuskoha sujuvamaks saamisel.

No kuskil 1cm2 ulatuses tiivakaare ääres ja siis tule äärest ka enamvähem samas suuruses koht.

Edit : Ei see 1cm2 on ikka väga mööda, mäletasin seda väiksemana, täna vaatasin reaalselt üle ja kuskil 5 cm2 tuleb seda koorunud pinda küll ära.

Täpsustaks,et kummagi hajutuse puhul tegemist ainult erineva hajutiga. Ala hõbeda(lakialuse) hajutamisel kasutatakse nö. blenderit ja laki hajutamisel hajutusvedelikku. Lihtsalt,et keegi loeks seda ja kohe hajutusvedelikuga ei hakkaks lakialust värvi sobitama.

See jäi mainimatta jah Laki hajutusvedeliku asemel saab hädapärast ka laki/lahusti vedelikku kasutada.

Oleks jälle üks väga võhiklik küsimus. Kuna siin foorumis liigub üsna palju automaalreid, siis ehk viitsib keegi kerge ülevaate kirjutada lakkimise protsessist, pole ise enne kokku puutunud aga nüüd tuleks nagu proovida, kuid eriti nagu ei tea, mida täpselt seal jälgida tuleb.

Ütleme nii, et värv on peale lastud, kuidas siis edasi ? Lihtsalt lasen ära kuivada ja lakk peale või mis ? Ja teine asi on see, et kas lakkida on üldse mõtet nii, et ainult väikesed alad mingilt detaililt ? Et kas see nagu soodustab kuidagi laki koorumist ?

Soovitust, et mine lase mõnel profil teha pole vaja, selle peale oleks ise ka tulnud aga soov on ise proovida ja õppida.

Endal on lihtsam,kui lakid terve detaili ikka. Kindlam kah.

kas ilma lakita värvi võib vesilihviga siluda?
Kas võib poleerpastaga nühkida?

St pinnavärvi? See põhimõtteliselt lakk,milles on värvikomponendid sees. Ilma lakita värv kõlab imelikult lihtsalt
Aga muidugi võib. Poleerides saad poleerpadja ainult ilusti auto tooni.

Selline probleem, et lasin täna ühele jupile värvi peale ja värvi sisse kukkus paar mingit mitte vajalikku tükki. Et kui ma need sealt proovin mingi 2000'ndese paberiga välja nühkida, siis kas ma võin kohe pinnale laki peale lasta ? Sellesmõttes, et kas need lihvitud kohad jäävad pärast värvi all ilusti ülejäänuga sama värvi või oleks mõtekam see praht välja lihvida, uus kiht värvi peale lasta ja siis lakkida ?

Oleneb kui suured tükid. Kui sodi ja kärbsed siis vast ei jää häirima aga mõistlik kergelt värviudu peale lasta jälle.

Et ilma uuesti katmiseta võib juhtuda see, et need lihvitud kohad jäävad teist värvi ?

Kui lihvid lakki 2000-se paberiga, siis võib sinna vabalt uuesti pele lakkida ja mingit vahet ei jää. Kui plaanis uuesti lakkida, soovitan pind matistada hoopis näiteks 1200-se või 1500-se paberiga, endal lihtsam ja tulemus sama.

Ei lakitud veel pole, jutt käib just värvist, millele nüüd peaks laki peale laskma.

see koht mida lihvisid purude pärast 2000-sega, sinna peale uduta kergelt seda sama värvi peale natuke, kuni näed, et lihvimisjutte jm. sellist näha pole... järgmiseks ootad, kuni värv ära kuivab ja siis lased laki peale!

Selge, aitäh !

Aga nüüd oleks veel üks küsimus. Olen kuulnud üsna palju erinevaid arvamusi, et millal tuleks värv üle lakkida. Millal siiski seda teha tuleks ? Ise olen aru saanud, et tuleb kõigepealt lasta värvil täielikult ära kuivada ja siis lakkida, osad väidavad, et sellise nätske värvi peale lakitakse. Milline õige variant on ?