550d tundub vähe kõvem ikka,kas neid ilma objektiivita ei saa osta?
et siis kohe asjalikum võtta.

ise mõtlesin ka,et võtta see 1100d,kuid otsustasin siiski kasutatult 400d kasuks.

mihkel-m
mis objektiivi kasutad?

Kaameraks Nikoni D60. Pakendis olnud Nikoni 18-55 jäi kiiresti lahjaks või ütleme, et soov oli zuumi proovida.
Sai soetatud Sigma 18-200. Alguses tundus kõik väga hästi, kuid tekkisid anomaaliad, varjud jäid alla keskele. Seda ka mitte alati, kõige hullem on 18 juures. Poes sai erinevate kaameratega proovitud ja tundub, et lihtsalt ei sobi D60-ga kokku.
Lisaks see 3 teravustamispunkti, lahjaks jääb.
Fixobjektiiv küll teeb imesi aga see ei lahenda muid muresi. See juba EX seeriast ja tundub patuna kasutada seda D60nega

18-55 kit, 70-200 f4l, 50mm f1.8 fix ja hetkel laenatud 10-20mm sigma, mille ma ükshetk endale ka hangin, sest lihtsalt viimasepeal obje on.



No vot teise tootja objedega VÕIB tõesti vahel tekkida mingeid anomaaliaid. Üldiselt aga peaks nad ikka toimima. Ma enda 400d ees olen kasutanud nii tamrone kui sigmasid igast masti, ja pole millegi sellisega veel kokku puutunud. Üldjoontes aga ei saa ikkagi öelda, et odava otsa kaameratele ei saa häid objektiive ette panna. Näiteks on minu optika nimekirjas 70-200 F4L, okei tegu on kõige odavama canoni L seeria objektiiviga, aga pildikvaliteet on sellel lihtsalt ulme. Samamoodi on sigma 10-20'l väga hea pildikvaliteet.
3 teravustamispunkti on vähevõitu jah ja ma ei saa ka sellest aru, miks nikoni odava otsa kaameratel vanasti nii vähe neid punkte oli. Isegi mu 400D'l on 9 punkti, ometi on see tunduvalt vanem kaamera kui D60. Uuematel canonitel ja nikonitel muidugi rohkem juba.

Mis te nende teravustamispunktidega peale hakkate üldse ?

Teoorias võiks ju nii olla, et fotograaf juba teab, mida ta pildistada tahab. Teravustab objekti ära, kadreerib ümber, et teravustatud objekt / ala soovitud kohta jääks ning teeb pildi. Pakun, et enamasti kasutatakse ainult keskmist punkti.

Statiivi peal samamoodi, eeldades, et kasutatakse kuulpeaga statiivi.

Ainuke variant, kus palju teravustamispunkte kasuks tuleb on kiiresti liikuva objekti pildistamine muutuva teravustamusega. Linnulend jms, mida on fikseeritud punktiga tõesti raske püüda.



See vari tuleb sul tõenäoliselt välgu kasutamisest. Lainurk asendis jääb kaadri lähim punkt piisavalt lähedale, et kui välk lööb, katab (pikk) objektiiv osa välgust tuleva valguse ära ning pildile jääbki tume vari.

Sisse ehitatud välgu kasutamine on üldse peegelkaamera "kuritarvitamine" suures plaanis. Ostke tavalised seebikad kui oma peeglite funktsioone ei viitsi või ei taha selgeks teha.

Endal 350d kit objektiiviga aga pildid jäävad suhtelised heledad Olen arvutist üldjuhul sat ja hue juurde näppinud aga mida peaksin kaamera sätetes muutma?

Nii on raske öelda.
Saada mulle marko@marklai.ee paar töötlemata pilti, ma vaatan mis seadetega Sa pildistad.

Proovisin nüüd uuesti seda objektiivi ja õigus, välk jätab varju. Ei tea kas vahepealne sensori puhastus aitas ka või ei aga eelnevalt jäi ka ilma välguta pildistamisel vari! Eriti näiteks suvel, päikesepaistelisel päeval. Kõik see ajas segadusse, sest ühegi teise objektiiviga seda probleemi ei ole, välguga või ilma.

Teravustamispunktid- ma ei tea kas mul nüüd on õigus aga kui ma soovin, et kogu pildiulatuses oleks objektid teravad, kas siis ei ole mitte nendest punktidest kasu? Milleks neid siis sinna niipalju toppida
Järgmine plaan on vaadata Nikon D600 poole, kuid hetkel veel mõtlen. Kas mul on seda vaja! Samas jälle pole midagi muud osta ka, see hinnavahe jääb nende puhul juba päris väikseks, et võiks siis juba korralikuma võtta.

Ma ainult hobikorras pildistan, pean ennast alles algajaks

Ei tea, kas sain su mõttest õigesti aru, kuid teravussügavust määrab siiski ava ning ei ole teravustamispunktidega seotud.

Ehk särikompensatsioon - kui sellel skaalal olev indikaator on liigutatud miinuse poole, läheb pilt tumedamaks ja kui on liigutatud plussi, läheb pilt heledamaks.
Canonitel saab seda enamasti muuta hoides all +/- nuppu ning keerates päästiku juures olevat ketast (mitte seda ketast, millest pildistamisreźiimi valitakse).



Päikesepaistelise ilma puhul on sul ju maakera kõige suurem välk valgustamas ja "õige" nurga alt on efekt täpselt sama.

Soovitav sul enne "parema" kaamera ostmist kõik need põhiasjad endale selgeks teha. Kallist peegelkaamerast pole mitte mingit kasu, kui sa ei tea mida ava, säri, iso, särikompensatsioon jms teevad, sest tänapäeva digiseebid on juba nii heal tasemel, et tõenäoliselt teevad "lihtsalt niisama automaatprogrammiga klõpsija" puhul paremat pilti kui peegelkaamerad ja boonuseks on nad väiksed ja kerged.



Teravussügavuse (või teravusala, kuidas keegi nimetab) mõjutab veel ka objektiivi fookuskaugus. Sama ava puhul, suurema fookuskauguse puhul jääb taust udusem kui väiksema fookuskauguse puhul. Ehk siis, mida suurem on ava number (F number, mida kaamera displei näitab), seda suurem on teravusala pildil ning mida väiksem on F number, seda väiksem on teravusala pildil.

Teravustamispunktid (fookuspunktid) ongi suures plaanis kasutud, sest enamik fotograafe kasutab ainult keskmist punkti. Teravustab soovitud lille, oksa, käbi, traadijupi ära, päästiku pooleldi alla vajutamisega, siis kadreerib ümber (keerab kaamera nii kuidas tahab, et kaader jääks) ja alles siis vajutab päästiku lõpuni alla. Nagu juba enne ütlesin, siis kiiresti liikuvate objektide puhul tuleb palju punkte kasuks, kuna ise ei suuda nii kiiresti reageerida kui kaamera.

Kindlasti osad kasutavad ka teravustamiseks teisi punkte. Näiteks paned kaamera statiivi peale paika ja pildistatav objekt on vasakus ääres. Automaatset fookuspunkti valikut pole suurt mõtet kasutada, sest siis pole fotograafil ju õrna aimugi, mida ta täpselt pildistab.

Avad ja säriajad on ikka enam- vähem selged, tean milleks need on ja mida muudavad. Teravustamispunktide puhul olen tõesti alati arvanud, et see annab piltidele teravussügavuse. Nüüd vähemalt tean!
Kui teie vahetaksite oma kaamera kallima vastu, siis mis oleks teie põhjendus? Mina soovin saada teravamaid detaile ja seeläbi peaks tunduma ka pilt tervikuna parem...

"Päikesepaistelise ilma puhul on sul ju maakera kõige suurem välk valgustamas ja "õige" nurga alt on efekt täpselt sama."

Just, sellele olen mõtlesin ise ka. Keerasin teise objektiivi ette ja probleemi ei olnud. Nüüd mõeldes sellele, saan aru oma rumalusest. Üks on 72 ja oli 52-se läbimõõduga!
http://www.upload.ee/image/2816544/DSC_0020.JPG

Teravamat joonist teeb siiski see klaas seal ees, mitte sensor ise. Kui tahaks vahetada kallima vastu, siis vist tõenäoliselt oleks eeliseks see, et suurema ISO peal on müravabam pilt ja kere oleks magneesiumist ning ilmastikukindel. Kui vanasti tundsin puudust nt valgustasakaalu täpsest määramisest kelvinites, siis Magic Lantern parandas selle vea.

Mis läbimõõtudesse puutub, siis see pole oluline. Tõenäoliselt tegid pilti väheke teise nurga alt või teistsuguse fooksukaugusega, et varjud jäid vähem märgatavaks või olematuks.

mida ma peaks sättima,et pilt parem jääks,hetkel seda kollakat valgust kuidagi väga palju.
kas ainult ps teema või mida peaks kaamera seadetes muutma?

White balance ehk siis valguse temperatuur paigast ära. Saab kaameras paika panna. 400D'l nool alla. Saab vajadusel ka arvutis sättida.

Oskab keegi midagi head ja halba rääkida kaamerast nagu Canon 1100D? Kas ajab asja ära ?