Rauno. kirjutas:
Keegi suutis öösel ohukolmnurgale otsa sõita. Ei mõista inimest, kes sellisele load annab.
Mul seisis jupp aega aia taga tee ääres 6 alust kõnniteekive (ei, enam ei ole, pole mõtet enam rohkem rotti panema tulla); Kuna kaks alust olid üsna tee ääres, siis panin kahele poole hunnikuid ohukolmnurgad, et keegi otsa ei sõidaks pimedas. Esimese 24 tunni jooksul pandi üks rotti, järgmisel ööl pandi teine rotti. Kolmandal ööl panin uue, aga seekord aluse peale. See püsis mõnda aega, aga nüüd eelmise nädala lõpus pandi see ka rotti, kolmnurka püsti hoidev alus/jalg (mis kokku voltides jääks kolmnurga karbiks) jäeti muidugi alles. Ja siis kui see oli rotti pandud, tuli üks naabrimutt mölisema, et miks mu kivid siin tee servas parkimiskohti kinni hoiavad. Ma siis ütlesin selle peale, et miks üldse minu värava ette parkida on vaja? tema vastas siis, et nende poolel on isegi tihe

Tekitan sinna nüüd meelega kõrge äärekivi ning korraliku kõnniteekivi, et keegi parkida ei saaks. Lisaks pandi kahe nädala jooksul paar kivi kah rotti. Tüha küll!
Kulub siin kõik ära. Sõber kolis asju ja pakkisime pakkekilesse. Diivanit oli parem trepikojas teha ja tegime seal. See oli viimane asi ja rull ununes üles. "trepikoda" on 6 korteri peale (õigemeni peaks seda nimetama personaalne korrus või miskit sellist). Suur tornmaja ja sinna saab ainult liftiga. Trepp käib üldse teisest kohast ja seda ei kasutata. Seega sai sinna sattuda ainult keegi ülejäänud 5-st korterist. Kui me kile puudumise avastasime ja umbes tunnike hiljem tagasi olime elas pool rulli kile juba uut elu
.