Teise põlvkonna IS-ide puhul tuleb kindlasti eelistada 4GR-FSE ottomootoriga isendeid. Diislitega on probleeme, kasutusel samad 2AD-FHV mootorid, mis D-CAT Avensistel, üsna heade näitajatega, aga väga kapriissed ja vajavad täpset ja tihedat hoolt. Bensiinimootoritega esineb probleeme väga vähe. Ostmisel tuleks kindlasti kontrollida õlilekkeid. Esmapilgul võib tiksuv hääl kapoti all ära hirmutada, aga tegemist on otsepritse jaoks vajaliku kõrgsurvepumbaga, mis asub kaassõitja poolse klapikambrikaane peale ning seda käitab nukkvõll, ja see hääl on täiesti normaalne. Enne ostu tuleb ka summuti üle vaadata, see kipub roostetama nii diislitel kui bensukatel. Igasugused naginad hakkavad selles autos väga hästi kõrva, sest auto salong on niivõrd vaikne. Armatuurinaginaid eemaldati garantii korras palju ja enamikul on nendega juba tegeletud, kui ei siis on need lihtsalt kombel endal võimalik eemaldada kasutades natuke mürasummutavat teipi. Ilma naviekraanita mudelitel on esinenud armatuuri piirkonnas kõvem "plõks", selline hääl nagu saaks väikse killustikukiviga vastu tuuleklaasi, selle kohta on esindustel tehniline info ja vajadusel saab tellida vähem kui 10€-ga endale kleepsuge komplekti, mille abil see eemaldada. Naviga autodel enamusel on juba kaardid vananenud, ning uus OEM kaart maksab esinduses ligi 200€. On katsetatud ka piraat navigatsiooni uuendustega, mis mõnel juhul töötavad, aga enamusel mitte. Kõige madalama vasrustusega autol on juba 13 kõlariga pioneeri audiosüsteem salongis. Kõrgeima tasemega on 14 kõlariga Mark Levinsoni süsteem. Hilisemad facelift mudelid said ka 8 kõlariga süsteemid. Ka kõige lihtsama varustusega autod on varustuse poolelt suurest osast saksa konkurentidest üle. Originaal valuvelgedel esineb värvikobrutamist, sest värvi/laki kiht on meie talve jaoks liiga õhuke. Tagumised pidurid vajavad tihedat hooldust, muidu kipuvad kinni jääma. Talvel võib tunda imelikku kärsahaisu, mis on põhjustatud teedelekantavast soolapläga paiskumisest väljalaskekollektorite/summutite pihta.
Varuosadehinnad jäävad jaapani autode tavalisele tasemele, aga neid kulub väga vähe. Kulukamad hooldused on 90 000 km hooldus ja 180 000 km hooldus, sest nendes vahetatakse iriidium süüteküünlad ja nende hind on kõrge. Samuti tuleks nendes hooldustes vahetada automaatkäigukasti õli, mida küll esindus ette ei näe. Kasutata tuleks Toyota originaal WS ATF õli. Teised hooldused on samaväärsete autodega võrreldes suhteliselt soodsad. 2008 aastal uuenes sõiduabidesüsteem ja VSC-st sai VDIM, mis koondab kõik sõiduabid ühte süsteemi kokku. Veermik on väga vastupidav isegi 200 000 km eesti/Tallinna teedel ei nõua pukside/liigendite vahetamist. Mõnel üksikul korral on vahetatud esimene rattalaager. Auto pöörderaadius ja juhitavus on väga head. Võimsust pole ülemäära palju IS250-e 4GR-FSE mootoril, siis haruldaseks võimsamaks alternatiiviks võiks olla 2GR-FSE mootoriga IS350, mida ametlikult Euroopa autoturul uuena ei pakutud, aga pakub head dünaamikat 0-100 5,5sekundiga. Ja kui seda on veel liiga palju ja rahakott on suurem, võib vaadata Lexus ISF-i suunas. Meie turul pakutud ISF-id on kõik pre-facelift mudelid siiamaani, kuigi ARK-s arvelevõtmis aastaarvu järgi võiks olla tegemist facelifti mudeliga. Lexus arendas ISF-i facelifti käigus üsna olulisel määral veermikku ja ISF-i juhitavust võitis sellest väga palju. Mõnikord eksivad meie turule ära ka USA-st toodud neliveolised IS250-d, kuna tihti on nende ajalugu küsitav, siis neid ei julgeks väga soovitada. Eelistada tuleks kindla ajalooga korrektselt hooldatud Eestist uuena ostetud autosid. IS250 kütusekulu maanteel on 6.3 l/100km ja linnas 10,7.
Tuli pikk ja mõttekäiguhüpetega jutt. Kui tekkis küsimusi, siis proovin abiks olla kui oskan.
|