maki install.

hakatuseks palusin Audiodesignis esipaneeli eraldada korpusest. profitöö. laita ei saa kuskilt otsast.
teiseks valmistas Andreas mulle freesitud kattepaneelitükid pleksiklaasist - samuti tipptopp töö.

aga edasi hakkas asi kive ja kände mööda minema...

korpus paigaldatud M5 kruvidega originaalraami külge:


esialgse mõtte -pleksiklaasitükid servapidi plastiku külge liimida - matsin kohe maha. selgus et plastikul polnudki suurt servi kuhu külge midagi liimida. valmistasin vineerist põhja mille kinnitasin kruvidega äärtest allesjäänud plastikserva külge. plastikäärised on alles kahel põhjusel - esitels on esipaneel on kergelt kumer ja servade järgi saab kumeruse hiljem taastada, teiseks on plastikkattel alles kaks "kinnitustiiba" millega ta metallraami külge haakub.



alumise pleksiplaneeli (cd-avaga) asukoha mõõtmine:


"valmis":


Probleemid:
1) paneeli kinnitus tagantpoolt on lahendatud plekiribadega, mis on kahest otsast vineeri külge kruvitud. jama on selles et see kinnitus on küll väga tugev, aga kahjuks veab pleksiklaasi veidi kõveraks ja ka vineerplaadi kummi. on ju "kandmas" vineerist vaid 15mm laiune ribakene. tundub et lahendus on vineerile strateegilisse kohta ribakese lisamine, nii et see enam ei kaarduks. takistada võib taga asuv metallkonstruktsioon.
2) millega liimida pleksi vineeri külge? kas epo või moment nakkub?
3) mismoodi seda viimistleda? ainus mõistlik pähetulev mõte on kogu kupatus katta plastikupahtliga (mis loodetavasti nakkub ka pleksiga), ning pahtlikihi sisse matta ka klaaskiuvõrk. sel juhul ei tohiks enam paneel ka läbi painduda ja peaks kaduma värvipragude tekke risk. jama on see, et paneel läheb seeläbi ka paksemaks teine variant, mille Andreas pakkus, oleks teha täies mahus uus kate, mida saaks siis pragunemisohuta pahteldada. sel juhul aga peab hakkama eraldi modelleerima raami väliskuju. hea asi selle juures on, et cd-lugeja saaks tuua ca sentimeetri võrra ettepoole ja plaadi kättesaamine muutuks lihtsamaks.

Kõige mõistlikum tunudb et jääks kui andreas sulle POM'ist sinna uue paneeli teeks. Poleks vaja pahteldada. Pole kompromisse ka. Tihtipeale pole selliseid asju mõtet väga keeruliseks ajada. Ei õigusta ennast ära see jamamine.

kumer pind ju. nii et pahteldamisest ei pääse igal juhul...
näis, kui see klaasarmatuuri lahendus pekki läheb siis pole jah muud varianti kui suurest tükist välja freesida, ning kinnitusplaadi peale liimida.

Andrease freespingi jaoks ei tohiks see ju probleemiks olla?

Tõnu

Ei olegi probleemiks

minuarust tekib jama nenede alumiste väikeste nelja nupuga, et kui esipaneel paksuks ajada siis hakkad neid vajutama nagu reseti nuppu - pastakaga, ei ulata nad sealt ju välja enam. Samas on ju võimalik teha nuppudele kõrgendused kah. Klaasriiet ei tohiks pahtliga külll segada esipaneelil kuhu värv tuleb,sest kui klaasriide pahtli alt välja hõõrud siis krundi all võivad jääda pindade erinevused.
tra lõhkusite mu maki nüüd vabsjee ära

Kõrgendused olid asjale kohe algusest peale juurde mõeldud, hetkel ei ole neid veel teinud lihtsalt

Mulle jääb veidi mõistatuslikuks mida seal saavutada üritate. Oleks ju võinud lasta kena carbonpaneeli teha näiteks, mis poleerituna oleks väga shikk.
Või kui tahta "klaasipinda" ette siis miks mitte ka seda, liiga palju leiutamist selleks, et uuesti alustada, enda garaazis toimuv meenuks nagu justkui

Mõte oli vist selles, et lõpuks jääks võimalikult "tehaselook" asjale.

Võtke siis üldse paneel ka juppideks? Need 4 pisikest lülitit saab ju mujale mikrolülititena paigaldada, kasvõi paneeli kõrvale ümmargustest kahele poole.

ma ei pea silmas mitte tavalist klaasriiet/matti, vaid õhukest klaaskiuvõrku, seda mis ehituspoes pakutakse kipsplaadi pahtli armatuuriks, ilma liimita varianti.

põmst kui see põlveotsas nikerdamine välja ei tule siis võin alati ka "õigemat" teed minna. olgu see siis kas suurest tükist 2d või 3d freesimine, või siis carbon/klaas ja polüstervaik.

praeguse hetke eelis on siiski et kinnituskonstruktsioonid on olamas, ainult pealisviimistlus puudub. võibolla tähtsustan seda üle ja tegelt oleks see umbes tunniaja töö..

Kui sa pealisviimistlust mõtled, siis tegelikult korralikud asjad võtavad kõvasti rohkem aega. Võibolla paljud probleemid tulevadki liigsest kiirustamisest?

eks jah veidi naiivne lootus on kõike väga lihtsa vaevaga ja kiiresti kätte saada. aga mis teha, krooniline. lõppkokkuvõttes tuleb ikka teha otsast peale, üle ja korralikult.

pika jutu vahele ka üks väike pilt. tegemist on väikese eksperimendiga, kui hästi novoli plastikupahtel nakkub ABS plastiku ja pleksiga. kuigi pakendi peal oli soovitatud plastikut eelnevalt kruntida, siis seda ma ei teinud, lihtsalt lasin 100-se paberiga karedaks.
eks hommikul paistab kas jäi kinni, või on vaja tõesti kruntima hakata.

Kui plasti ei krundi, siis tuleb pahtel sealt hiljem lahti.Ja see on kindel.Kõik on on endal järgi proovitud.See novoli plasti pahtel on tavapahlist erinev selle poolest, et ta on lõpuks elastsem, kui muud pahtlid.Nakkuvus plastiga aga tuleb saavutada eeltööga, mis allpool kirjas.
Tegelikult on õige tööde järjekord selline, et peaks plasti karestama 150-240-se paberiga .Siis plastiku aktiveerimis-krundiga aktiivseks muutma ja selle peale kindla aja möödudes, kuni plast veel aktiivne on panema täitekrundi.Ja selle peale pahteldama hakkama.Kuna pahtel ei ole vedelik, mis igale poole peale -sisse imbub, nagu krunt.
Ja aktiveerimiskrundi kasutamine on ka teatud spetsiifikaga.Seda peaks kandma igale poole ühtlaselt peale.Ja laskma tal ära auruda.Sest , kui jääb mõni koht läikima vedelast krundist, siis sealt tuleb ka järgnev kiht hiljem lahti.Samas ei tohi vahet järgmise kihiga liiga pikaks jätta, et aktivaator ei oleks enam võimet kaotanud.Ma lasen tavaliselt värvipüstoliga aktivaatori peale, kuna pintseldades või lapiga tupsutades jäävad selle kihid nii erineva paksusega, et tekivad ülal loetud probleemid.