vahelduseks meisterdamisele tegelen ka kuulamisega.
üritasin roosa müra ribade abil paika sättida EQ kõveraid ja jõudsin suht kohutava tulemuseni. 2-4 kHz ja 8 kHz juures röögib valjukas nii kõvasti, et tuleb kuni 20 dB maha keerata (pildil skaala maksimum)




kas need suured maksimumid on tingitud asukohast või valjukast? 8kHz osas ma olen peaaegu kindel et see on valjuka koonusematerjali murdemood.. aga mis kust pärineb suur ja lai maksimum 2-4kHz? mõlemal kanalil?

mis teha?
kas loobuda üldse EQ kasutamisest, kuna se "tapab heli ära"?
jätkata suurtes kogustes EQ-d tarbimisega?
hakata otsima kõlaritele paremat koht?
valjukad põõsasse visata?

muide seesama 2-4 ja 8 teema esines ka eelmiste mõõtmistulemuste juures (mis ja jätsin tookord üles laadimata kuna piltidel puudus oodatud efekt)

siin on vasak ja parema kõlari lähivälja mõõtmised. 250 madalpääsfiltriga ja ilma:


siin olen vasakut kõlarit mõõtnud 1m kaugusel enamvähem vabas õhus.


on päris huvitav näha, et lähiväljas algab tõus hiljem - umbes 3500 juurest ja kestab kuni 10kHzni välja, ilma vahepealset miinimumi omamata.

samas vabas õhus toimuval 1m mõõtmise tulemus on juba rohkem sarnane kuuldavale kõverale - maksimum algab 2kHz juurest ja 5-6kHz veidi rahulikum ja uus maksimum 8kHz juures.

olen teadlik et lähivälja mõõtmine omab mõtet ainult kuni membraani diameetrile vastava poollainepikkuseni(sealtmaalt tekib ka suunatundlikkus), s.o. siis 2500 Hz .... mis tähendab et lähiväljamõõtmised on antud juhul veelgi kahtlasema väärtusega kui keskkonnamüra tasemel tehtud vaba õhu mõõtmised

Lähedalt mõõtmine näitab ainult valjuka alumise otsa ärakukkumist(seotud Q faktoriga). Muuks ta väga ei kõlba.
See mis jääb ülespoole(ehk paremale) seda ei maksa seepärast väga tõsiselt võtta, sest lähimõõtmine ei näita seda õieti. Lähimõõtmine näitab märksa kiiremat kukkumist kui tegelikult aset leiab.
Küll aga näitab lähimõõtmine ka kasti sisemistest peegeldustest tingitud resonantse.

Kaugelt mõõtmine, sõltuvat mõõtmismeetodist näitavad kas siis kõlari karakteristikut koos ruumi mõjudega(RTA) või kõlari enda karakteristikut ilma ruumi mõjudeta(MLS) (siin on ka teatud kitsendused). Kuid kaugmõõtmised ei näita objektiivselt kõlari alumise otsa käitumist.
Autos ei anna kumbki meetod eriti head pilti toimuvast, sest ruumi peegeldustest tingitud lained osutuvad liiga intensiivseteks ning varjutavad ja liituvad jõuliselt kõlari enda otseheliga(teda maskeerides ja mustemaks muutes). Ja kõige suurem häda autos mõõtmiste juures ongi see, et kõrv eristab väga hästi otseheli ja peegeldunud heli ja teeb neil vahet. Aga mõõtesüsteem ei suuda neid kahte omavahel samamoodi lahutada, nagu inimkõrv ja paneb kõik ühte patta.

nädalavahetusel käis jälle vilgas ehitustöö. Kahjuks suutsin telefoni niimoodi ära regullida et pildid on 320x240. samas ega lahutusvõime sellest märkimisväärselt ei kahanenud

kõlarid:
esimese raksuga sai pandud peale pahtel ja pahtli sisse marli. kui see oli ööläbi seisnud külmas ja niiskes garaažis, siis oli pahtel hommikul täpselt sama märg kui ta oli õhtul.
sai siis pahtlikäkerdis tuppa sooja viidud. 24 tunni möödudes oli pahtel juba pealt veidi kuivavõitu. lõpuks mu kannatus katkes ja tõmmasin marliriide abil pahtlikihi maha - riie oli endiselt märg. võibolla kui see oleks lõpuks ära kuivanud, siis oleks ta ka kõva jäänud, kuigi mul ka selles suhtes oli lootus juba päris nõrk.
järgmine katsetus - pva. see jätab igavese sitke kihi ja peaks painutamisele kenasti vastu pidama. ainuke jama on, et sedasaab panna väga õhukese kihi ja see kuivab veelgi kauem kui pahtel...
nii et ärge teie nii tehke.

mõned pildid sellest mässamisest:
makrofleksile on antud lõplik kuju:



siin on juba näha kuidas pahtli pealt on marli maha katkutud ning pva jaoks on pandud strateegilistesse kohtadesse uus marlikiht




ühesõnaga, suht TäPe.

vahelduseks ka väike eskiis mis sai joonistatud vifadega katsetamise ajal. ehk siis et kust leida juurde vifadele ruumi ja kuhu panna tviitrid



muudel aladel läks elu palju rõõmsamalt. Tegin ümber võimendi maanduse (tänud idee eest bsm) ja seetõttu ka võimendiriiuli.
et saada lahti genekamürast oli vaja teha kolme asja:
1) visata välja tehaseraadio
2) võtta võimendi ja prose maandus otse akult, ilma mingi poolitamise või vaheväljavõtteta
3) isoleerida võimendi ja prose korpus kerest
nii lihtne see ongi ja krt miks ma kaks aastat seda nuputasin:)

mõningaid pilte:
tööalgas riiuli esiplaadist. esimese asjana sai tehtud test kas varuratas mahub välja:


riiulile hakkab tekkima kuju:


kaas sulgub kenasti:


riiuli kinnitus:


võimendi gaininuppude ja jahutuse avad:




siin on nipp kergete asjade kinnitamiseks kui ei taha auke puurida. terve mu eelmine versioon võimendiriiulist kõlkus sellise kinnituse otsas. idee on lihtne. poldi pea alla veidi kahepoolset teipi või pigi, polt pigimatist läbi ja seib peale. antud pildil on kaitsmebloki kinnitus



10mm2 juhetmele otsik pigistatud ning seejärel leeklambiga tina täis:


sama asi ainult et leeklambi asemel kasutasin fööni. tulemus puhtam ja ilusam. aega läks 1 minut kauem.


siit on näha et prose ja võimu maandused jooksevad eraldi akule. kaitsmed peavad eraldi olema juba reeglite järgi


võimu juhtmete (+,- ja remote) kinnitus


peaaegu valmis:


teha on veel signaalikaablite otsad, juhtmete kinnitamine ja mingi tekstiilkate. veel pole otsustanud kas juhtmed jäävad kanga alla või peale.

mõned küsimused ka.
1) kas 10mm2 kaablist piisab? + ja - kokku on nats üle kahe meetri.
2) suure hurraaga sai välja visatud 250W@8 ohm võimendi. aga kas allesjäänud 60W@8ohm mitte väikseks ei jää? sellele küsimusele tuleb mul vist ossiga leveleid mõõtes ise vastus leida...
3) mida hakata peale ülejäänud kaabliga? praegu on see kokku kuhjatud tagumise istme alla, aga ma ei usu et see on kõige turvalisem koht. kindlasti ei ole see esteetiline.
vasakpoolne - kõlarikaablid

parempoolne - kõlarikaablid, remote, signaal

Hei tsimpa.

Kõigepealt plussi jaotusblokk poltidega kinni, igasugune teibi ja nätsukinnitus maksab valusalt kätte.Ja kõik signaali ja voolukaablid õigesse mõõtu ning ära unusta nende kinnitamist.
Võimu plussi ja remote kinnitus sul vist plekist, kindlasti kumm või analoogset vahele.

Jarno

jään siiski eriarvamusele jaotusbloki kinnituse osas, tundub päris hea. igatahes kõvemini kui kahepoolse teibiga siledale plaadile kinnitatuna. lapiti kinnitamise eelis on muidugi gravitatsioon. kui sa Tartus kohtunik oled, siis luban sul seda sakutada, vaata kas saad kätte

kõlarikaablit on nats kahju nüsida, sest ma ei kujuta ette kuhu satub järgmine kõlar või võimendi, ja siis võib jälle juhtmest jupp puudu tulla... tegelikult sinnasamasse istme alla võin teha "kera" asemele "aasa", mis võimaldab ligi pool meetrit kaablit hoiustada. kui see omakorda veel pehme materjali sisse teipida ja kinnitada, siis ei tohiks ka kohtunike poolt kommentaare olla selle kohta. või kuidas?

võimendi kaablitele mul on tegelikult lahendus olemas - plastikust klõpatsid, sarnased metallile mis praegu on.

eilne saavutus:


leidsin netist sellise artikli kus on veidi mõõdetud mu omnest.

http://www.hifi-forum.de/viewthread-104-12891.html

lähiväli:

kaugväli:


see on suht sarnane mu 1m mõõtmise graafikule kuigi

pärast väikest puhkust peab asi jätkuma.

minule tajutavad probleemid suuruse järjekorras:
1) juhtseadme esteetika
2) keskriba ja kõrged
3) bassi paigaldus ja heli
4) midbass (vahetada kate, vbla suunata, üritada leida ja kinnitada vibreerivaid detaile)
(nimekiri avatud targemate soovitustele)

juhtseadmega on lihtne, seda ei hakka siin arutamagi. Marguse lahendus endiselt silme ees ja Andrease abikäsi ka välja kaubeldud.

keskribaga on hetkel täielik ajuvaakum. samasse auku ei tahaks väga kukkuda, et millegi täiesti tundmatut katsetada. nii et parem on enne veits nõu küsida. nõu kuuldavõtmisega on mul niikuinii raskusi...

põhiliseks piirajaks elemendi valikul saab olema installilahendus - peab asuma piilari peal või selle küljes - ust ega armatuuri lõhkuda ei taha, ning jalgade juurde või üldse põrandale (nagu Sully soovitas) tundub veidi radikaalne.
piilari külge panekul on neli võimalust (kui keegi teab rohkem, andke aga märku)
1) sama mis praegu (ja mis oli hiiumaal passatis), ehk siis armatuuri servas ja otse näkku. st. kinnine kast ca 1-1,5 liitrit või aperioodiline
2) element millel on suletud korpus
3) kinnine kast piilari sees (ca 0,5 l) (ka siin on ehk võimalik aperioodiline teha)
4) lahtiselt piilaris. piilari ristlõige on ise ehk 20cm2 ja avaus armatuuri alla tundub umbes samas mõõdus olevat. koonuse pindala on arvatavasti ca 40 cm2

esteetiliselt on kindlasti variandid 3-5 paremad kui 1 ja 2. praegune on ikka jube jõhker(WAF=0), ja ei ole ka eriti õigustatud SQ-ga mis sealt tuleb
samas kompaktsema lahenduse korral hakkab element mängima nurga all (mitteteljel), kõlapind väheneb ning peegelduvad pinnad tulevad lähemale. hetkel on ühekordne peegeldus esiklaasist ca 20 cm teepikkusega, aga siis oleks vast 10 cm või alla, seega lohk 1500 juures... kas keskriba korral sellised ennustused pädevad? või on see üldse oluline vahe kas miinimum tuleb 800 Hz või 1500 Hz juurde


üks auk kust leidsin rohkelt infot elementide kohta: http://www.zaphaudio.com/smalltest/

1-2) kinnine kast 1-1,5 liitrit
Dayton RS100 - (1,4 liitrit kast)
Tang Band W4-1337SD (1,6 liitrit kast)

3) suletud korpus
Dayton RS52
morel cdm 54 ja 88 (enne kui nägin hinda)
igast muud kuplid

5)lahtiselt piilarisse ja armatuuri.
impact rgm4215 (olemas)
vifa tg9fd (olemas)
fountek FR88-EX (tahab kolmeliitrist kasti)

Aga minu pakutud variant et armatuuri ilma lõhkumata ventilatsioonivõrede asemele ei tule kõne alla?

kõhutunne ütleb, et selle peale viskab WAF täiesti miinusesse...
kuigi heliliselt on see vast parim variant eeltoodutest. vifadest suuremaid elemente muidugi naljalt ei paigalda niimoodi.

sellega seonduvalt tuleb välja veel üks paigalduvariant. nimelt need küljeklaasipuhurid mis mul praeguste monstrumitega on kaetud on, sealt agust saaks ka armatuuri sisse ventileerida. kastid jääksid siis nagu kaks mikihiirekõrva püsti armatuuri peale ... päris huvitav mõte eriti kift oleks kui võtaks mingid valge või kollase koonusega valjukad ja korpuse teeks tumeda

kui õigustatud on üldse kartus, et ilma ümberehituseta ukseservast keskriba välja ei pääse? seesama kartus mind kolmeribase lahenduseni viis.

leidsin soodsa hinnaga dynaudio system 222, mis on tviiter+ 5" midbass lõikesagedusega 2200...

keskribaga on nüüd enamvähem plaan selge - käiku läheb vifa tg9fd ja need leiavad koha küljeaknaventilatsiooniaukudes, kust ventileerivad armatuuri alla... kui see peaks võimalikuks osutuma.

tviitritega on lugu keerulisem ja oleks veidi targemate abi vaja.
niipalju ma taipan, et selleks et vasak- ja parempoolne kuulaja jaoks kõrged keskribaga ühtemoodi liituksid, peaks need asetsema enamvähem vertikaalis - kui kuulaja asukoha muutuse tõttu muutub kõrvuti paigutatud kõlarite kaugus kuulajast 1,5cm, siis paratamatult tekib ühe kuulaja jaoks 10 kHz juures vastandfaasis liitumine... 10kHz peaks olema veel keskriba poolt kuuldavalt mängitav (isegi kui lõikesagedus oleks 5 kHz) .vertikaalne asetus minu autos ei luba kasutada suureformaadilisi elemente.
või on see teooria jama ja peaks hoopiski horisontaalis või diagonaalis panema? sellisel juhul - kas tviitrid paigaldada sisse või väljapoole?

tviitrite valikus on hetkel sellised isendid:
impact ns30
dls iridium
rainbow cal 25 slc
suureformaadiline swans SS1II


aga ka mõningad huvitavamad pakkumised foorumitest:
andrian audio a25
Eton CX 280
xetec T28 (=Scan Speak 2904)

kuna ma väga ei tahaks kõikvõimalikke variante järjest ega korraga installida siis äkki keegi targem oskab midagi muud soovitada, või siis vähemalt mõned nendest katsetustest mõttetuks kuulutada... saäästaks veidi aega ja vaeva...

Ma panustaks rainbow cal 25 slc. Oman neid ja olen igati rahul.On sellised selge heliga ja ei susise .

ma soovitaks revelaatorit

eks ma annan märku kui keskriba saab kinnitatud ja aeg on kõrgeid võrdlema hakata. siis võite kõik oma üleliigsed elemendid mulle proovimiseks tassida

hetkel siis väike müügikuulutus ka dirigendi eest: dls iridiumid ja rainbowd on endiselt müüa...